Eesti majanduslangus ja eelarvepuudujääk osutusid möödunud aastal oodatust väiksemaks. Eeldusel et koroonaviiruse kolmandat lainet ja täiendavaid piiranguid majandustegevusele ei tule, kasvab Eesti majandus rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi 2021. aastal 2,5% ja 2022. aastal 4,8%.

Eelarvenõukogu hinnangul võib lähiaastate majanduskeskkond kujuneda isegi prognoositust paremaks. Prognoosi algusaastatel võib olla alahinnatud eratarbimise kasv ja lõpuaastatel võib oodatust suurema kasvutõuke anda välisvahendite toel kasvavad investeeringud.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel koostab valitsus 2022. aasta eelarvekavandi ja riigi eelarvestrateegia aastateks 2022‒2025. Eelarvenõukogu hinnangul on ministeeriumi prognoos selleks sobilik alus.

Kevadprognoosi järgi ulatub valitsussektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 6%ni SKPst ja hakkab seejärel vähenema, kuid ei saavuta 2025. aastaks ehk prognoosiperioodi lõpuks veel tasakaalu. Sügisega võrreldes on riigirahanduse väljavaated siiski paranenud. Koroonakriisi majandusmõju on osutunud kardetust väiksemaks ja sel korral on prognoosis arvestatud pensionireformiga, mis suurendab riigieelarve maksulaekumisi.

Eelarvenõukogu hinnangul on põhjendatud, et kevadprognoosis ei ole enam arvestatud ligikaudu ühe miljardi euro suuruse kulude kokkuhoiu kavaga, mida tutvustati möödunud sügisel koostatud riigi eelarvestrateegias. Meetmetega sisustamata eelarvepositsiooni parandusest tuleks edaspidi hoiduda.

Kuna prognoosi järgi ületab Eesti majandus 2022. aastal oma kriisieelset taset, siis soovitab eelarvenõukogu alates järgmisest aastast taas lähtuda eelarvereeglitest. See tähendab, et nominaalne eelarvepuudujääk ei tohiks 2022. aastal enam ületada 3% SKPst ja struktuurne eelarvepuudujääk peab hakkama aasta-aastalt vähenema.