Riigieelarve seadus nõuab, et valitsussektori eelarve tuleb hoida vähemalt struktuurses tasakaalus ja sellest eesmärgist märkimisväärse kõrvalekaldumise puhul tuleb astuda korrigeerivaid samme. Eelarvenõukogu hinnangul oli valitsussektori 2014. aasta eelarve struktuurne positsioon kooskõlas kehtinud õigusliku raamistikuga ja 2014. aastaks seatud eelarvepoliitiliste eesmärkidega.
Riigi 2014. aasta koondaruande alusel ületasid valitsussektori 2014. aasta tulud kulusid nii nominaalse kui ka struktuurse eelarvepositsiooni näitaja kohaselt. Eelarvepositsioon kujunes paremaks nii varasemate aastate kui ka prognoosiga võrreldes. Oodatust suurem ülejääk tulenes peamiselt paremast maksulaekumisest ja investeerimiskulude edasilükkumisest.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, mille puhul arvestatakse ka majandustsükli ja ühekordsete meetmete mõju, ulatus rahandusministeeriumi hinnangul 1,3%ni SKPst. Eelarvenõukogu hinnangul on sellega saavutatud nii struktuurse tasakaalu kui ka 2014. aastaks seatud eelarvepositsiooni tugevdamise eesmärk. 2014. aasta struktuursele ülejäägile viitavad ka teised sõltumatud institutsioonid.
Ka siis, kui SKP jääb pikaajaliselt kestlikuks hinnatud tasemest allapoole, võib mõne SKP komponendi eeliskasv tuua kaasa suurema maksutulu, kui SKP kasvu põhjal võiks eeldada. 2014. aastal toetasid maksude head laekumist nii töötasu kui ka eratarbimise suhteliselt kiire kasv. Seega tugevdasid struktuurset eelarvepositsiooni sellised muutused SKP struktuuris, mis võivad tulevikus pöörduda.
Samuti kinnitas 2014. aasta kogemust, et Euroopa Liidu toetuste suure osatähtsuse tõttu on valitsussektori investeeringute suurus heitlik ja investeeringute prognoosimine keeruline. Kuna see mõjutab ka nominaalset ja struktuurset eelarvepositsiooni, on eelarvenõukogu arvates oluline vältida suuri kõikumisi valitsussektori investeeringutes.
Ettevaates puudub aga eelarvenõukogu arvates jätkuvalt selgus, kas riigi eelarvestrateegias märgitud eelarvepositsiooni arvnäitajate puhul on tegemist pelgalt prognooside või eelarvepoliitiliste eesmärkidega ning kui siduvad on need vastava aasta riigieelarve väljatöötamisel. Eelarvepositsiooni arvnäitajate korrigeerimisel on oluline teada, kas see on põhjustatud muutustest eelarvepoliitilistes prioriteetides või uuenenud vaatest majandusolukorrale.
Eelarvenõukogu korraline istung, mille käigus käsitleti valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist, toimus teisipäeval Tartus. Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri on esitatud siin: Arvamus struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.pdf
Lisateave:
Raul Eamets
Eelarvenõukogu
esimees
Tel: 514
0082
E-post: raul.eamets@ut.ee
Taustinfo
Vastavalt 2014. aasta märtsis jõustunud uuele riigieelarve seadusele peab eelarvenõukogu pärast riigi majandusaasta koondaruande valmimist avaldama arvamust valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Seaduse kohaselt tuleb iga aasta riigieelarve koostada nii, et valitsussektori eelarve oleks vähemalt struktuurses tasakaalus.