Saamislugu
Eelarvenõukogude loomisele pandi alus Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku muudatustega 2011.‒2013. aastal (Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2011/85/EL, 2012. aasta „fiskaallepe“, 2013. aasta „kaksikpakett“), millega sätestati, et riiklik seadusandlus peab sisaldama arvulisi reegleid eelarvepoliitika kavandamiseks ning et nendele reeglitele vastavust peab hindama sõltumatu eelarvenõukogu. Lisaks tuli liikmesriikidel tagada, et eelarvepoliitika kavandamise aluseks olevad majandusprognoosid oleks kas koostanud sõltumatu prognoosija või heaks kiitnud sõltumatu eelarvenõukogu.
Nende nõuete täitmiseks muudeti 2014. aastal Eesti riigieelarve seadust – kehtestati struktuurse tasakaalu reegel ja loodi Eesti eelarvenõukogu, kes asuks hindama kodumaiste eelarvereeglite täitmist. Kuna riigi ametlikke majandusprognoose koostab Eestis rahandusministeerium, siis kujunes eelarvenõukogu teiseks põhiülesandeks rahandusministeeriumi prognoosidele sõltumatu hinnangu andmine kohe pärast nende valmimist.
Eestis on eelarvenõukogu töö toetamise ülesanne määratud Eesti Pangale. Selleks tegutseb Eesti Pangas eelarvenõukogu sekretariaat, kes pakub nõukogu liikmetele analüütilist ja korralduslikku tuge. Mõneti sarnaselt on eelarvenõukogu funktsioon osaliselt keskpangaga seotud veel näiteks Austrias ja Slovakkias. Kuid sõltumatu nõuandekoguna ei võta eelarvenõukogu liikmed oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid Eesti Pangalt, valitsuselt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.
Eelarvenõukogu kuueliikmeline koosseis nimetatakse ametisse korraga ja viieks aastaks, kuid liikmesus ei ole piiratud ühe ametiajaga. 2014. aasta 14. mail nimetati ametisse eelarvenõukogu esimene koosseis, kuhu kuulusid Raul Eamets (esimees), Andrus Alber (aseesimees), Ülo Kaasik, Martti Randveer, Urmas Varblane ja Andres Võrk. 2019. aasta 26. märtsil kinnitati sama koosseis ametisse ka teiseks ametiajaks. Praeguses koosseisus on eelarvenõukogu tegutsenud alates 2024. aasta kevadest. Eelarvenõukogu liikmed nimetab ametisse Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepanekul.
Eelarvenõukogu liikmetele makstakse igakuist tasu, mille suurust reguleeritakse igal aastal vastavalt indekseerimise korrale, mida kasutatakse ka kõrgemate riigiteenistujate töötasude ja pensionide puhul. Eelarvenõukogu tegevust rahastab Eesti Pank oma eelarvest, kuid keskpank võib taotleda nende kulude hüvitamist riigieelarvest.
Igal kevadel koostab eelarvenõukogu möödunud aasta kohta Eesti Panga presidendile ja nõukogule tutvumiseks aruande, kus annab ülevaate oma peamistest publikatsioonidest, kohtumistest ja tegevustest. Lisaks hindab eelarvenõukogu tegevust iga nelja aasta tagant Eesti Panga nõukogu nimetatud väline hindaja.
Peamised kodumaised riigiasutused, kellega eelarvenõukogu oma ülesannete täitmisel kokku puutub, on rahandusministeerium ja statistikaamet. Eelarvenõukogu ja rahandusministeeriumi vahel kehtib 2018. aastal sõlmitud koostöökokkulepe, mis korraldab kahe asutuse vahelist teabevahetust.
Eelarvenõukogu töös on olulisel kohal ka rahvusvaheline koostöö. Alates 2015. aastast on tegutsenud Euroopa Liidu eelarvenõukogude võrgustik, mis kohtub regulaarselt teadmiste vahetuseks ja ühiste tööteemade üle arutlemiseks. Iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud Balti- ja Põhjamaade eelarvenõukogude kohtumine. Lisaks korraldavad eelarvenõukogudele mõeldud erialakohtumisi nii Euroopa Komisjon, OECD kui ka Euroopa Keskpank. Alates 2016. aastast on Euroopa Komisjoni juures tegutsenud Euroopa Eelarvenõukogu, mille ülesanne on jälgida riigirahanduse arenguid ja eelarvereeglite täitmist laiemast, Euroopa-ülesest vaatest.
Kui esialgu oli eelarvenõukogude loomine kohustuslik vaid euroalal, siis Euroopa Liidu majandusjuhtimise raamistiku 2024. aasta reformiga laienes see nõue kõigile Euroopa Liidu riikidele. Tänaseks ongi toimivad eelarvenõukogud loodud pea kõikjal Euroopa Liidus. Seejuures tuleb liikmesriikidel (vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2024/1265) tagada, et eelarvenõukogu:
- on loodud piisavalt tugeva õigusliku alusega,
- liikmed on pädevad ja nende ametisse nimetamise protseduur läbipaistev,
- omab piisavalt ressursse oma ülesannete täitmiseks,
- omab oma ülesannete täitmiseks õigeaegset ligipääsu vajalikule teabele,
- ei võta oma seisukohtade kujundamisel vastu juhiseid teistelt asutustelt,
- suudab oma seisukohti avalikkusele tutvustada,
- seisukohtadega mittearvestamist põhjendatakse avalikult,
- osaleb parlamendi kutsel selle istungitel ja aruteludel,
- tegevust hindab regulaarselt väline hindaja.
