Eelarvenõukogu kiidab heaks rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi ning peab seda sobivaks aluseks valitsusele järgmise riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel. Eelarvepuudujäägi vähendamisel soovitab eelarvenõukogu asuda juba 2027. aastast taas lähtuma kodumaiste eelarvereeglite nõuetest.
Rahandusministeeriumi hinnangul kiireneb Eesti majanduskasv 2026. aastal eratarbimise ja riigi investeeringute toel 2,5%ni. Ehkki olukord Lähis-Idas võib taas halveneda, on sealsete sündmuste negatiivne majandusmõju jäänud seni kardetust väiksemaks. Energia kiirema hinnatõusu võimalust näeb eelarvenõukogu siiski endiselt ühe peamise riskikohana.
Kuigi majandus kasvab, ei ole riigirahanduse keeruline väljavaade leevenenud. Seniste eelarvepoliitiliste valikutega on seatud Eesti riigirahandus kursile, kus eelarvepuudujääk püsib ettevaates 4‒4,5% SKPst.
2026. aastal eeldab selle prognoosi täitumine siiski, et teisel poolaastal suudetakse plaanitud (kaitse)investeeringud täide viia. Ka juhul, kui eelarvepuudujääk kujuneb sel aastal oodatust väiksemaks kaitsekulude edasilükkumise tõttu, ei leevenda see järgmiste aastate olukorda. Riigirahanduse korrastamine eeldab valitsuselt uusi tulu- ja kuluotsuseid.
Eelarvenõukogu toetab valitsuse ettepanekut planeerida 2027. aasta eelarvepuudujäägiks 4% SKPst, mis tähendaks 0,5% võrra SKPst väiksemat puudujääki, kui kavandati 2026. aasta riigieelarves. Suveprognoosi järgi tuleks selleks leida eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid ligikaudu 240 miljoni euro ulatuses.
Eelarvenõukogu hinnangul tuleks sellise sammuga – vähemalt 0,5% SKPst aastas – vähendada eelarvepuudujääki ka järgnevatel aastatel ning seda peaksid peegeldama riigi eelarvestrateegias 2027.‒2030. aastaks seatud eelarve-eesmärgid. Teisisõnu soovitab eelarvenõukogu kodumaised eelarvereeglid taas jõustada juba 2027. aastast.
Suveprognoosi eelarvetrajektoori muutmata hakkaksid riigivõlg ja intressikulud kiiresti kasvama. 2030. aastaks võib riigi võlakoormus ulatuda rahandusministeeriumi hinnangul 38,5%ni SKPst, eelarvenõukogu hinnangul koguni 40%ni SKPst. Järgmise nelja aasta intressimakseteks kuluks juba kokku 2 miljardit eurot. Sedagi eeldusel, et intressimäärade tõus ei jätku sama jõudsalt kui viimastel kuudel.
Eelarvenõukogu arvamus ja põhjalikum seletuskiri rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi kohta on avaldatud siin.
Lisateave: