Rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,3%. See tugineb kevade algul levinud eeldustele maailmamajanduse võimalike arengute kohta. Lähis-Ida sündmuste tõttu on prognoosile lisatud negatiivne riskistsenaarium, mis tooks kaasa aeglasema majanduskasvu ja suurema eelarvepuudujäägi. Kokkuvõttes kiidab eelarvenõukogu rahandusministeeriumi kevadprognoosi heaks.
Kiiresti muutuvates oludes tuleks valitsusel olla valmis võimaluseks, et sügiseste eelarvearutelude ajaks on Eesti majanduse ja riigirahanduse väljavaade halvenenud. Kevadprognoosi alusel on Eesti riigirahanduse väljavaade juba praegu äärmiselt keeruline. Valitsussektori järgmise nelja aasta (2026‒2029) keskmine eelarvepuudujääk ulatub rahandusministeeriumi hinnangul nii nominaalselt kui ka struktuurselt 4,5%ni SKPst ja riigi võlakoormus hakkab kiiresti kasvama.
Sellises suurusjärgus eelarvepuudujääk on võimalik vaid kuni 2028. aastani, misjärel jõustuvad uuesti nii Euroopa Liidu kui ka kodumaiste eelarvereeglite põhinõuded. Eelarvenõukogu ootab sügisel valmivas eelarvestrateegias valitsuse lahendusi, milliste tulu- ja kulumeetmetega asutakse eelarvepuudujääki vähendama. Mõningane eelarveparandus võib osutuda vajalikuks juba 2027. aastal, mil puudujääk ulatub kevadprognoosi järgi 4,9%ni SKPst.
Eelarvepositsiooni parandamata ulatuks riigi võlakoormus 2030. aastaks 39%ni SKPst. Kui veel 2022. aastal kulus riigivõla intressimakseteks alla 30 miljoni euro, siis 2030. aastal juba ligikaudu 650 miljonit eurot. Suurema võlakoormusega väheneb riigi eelarvepuhver, millega kriisidele vastu panna, ja suureneb avatus finantsturgude heitlikkusele. Kord juba suureks kasvanud võlakoormust on hiljem keeruline vähendada.